EVWÜ kuulub Euroopa waldorfhariduse ühendusse - The European Council for Steiner Waldorf Education
ja rahvusvahelisse waldorflasteaedade ühendusse - International Association for Steiner/Waldorf Early Childhood Education IASWECE
Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus lähtub oma tegevuses Kodanikuühenduste eetikakoodeksist
Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus (EVWÜ) on tegutsenud 1990-ndate algusest, ajast, mil loodi esimesed waldorfkoolid Eestis. Ühised eesmärgipüstitused, arutelud, koolitused, õppevahendite, kirjanduse jm. koolieluks vajaliku hankimine ja jagamine oli vastrajatud koolide tiheda koostöö sisuks. Ühenduse liikmeteks võivad olla Eestis tegutsevad waldorfkoolid ja -lasteaiad ning teised steinerpedagoogika alusel töötavad asutused.
EVWÜ asutamine
Ametlikult registreeriti MTÜ Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühendus 1997.a. aprillis. Asutamislepingule kirjutasid alla: Tartu Vaba Waldorfkooli-, Aruküla Vaba Waldorfkooli-, Rakvere Vaba Waldorfkooli-, Nõmme Erakooli-, Viljandi Vaba Waldorfkooli-, Johannese Kool ja Lasteaed Rosmal-, Tartu Maarja Kooli-, Mari Kooli -ja Tartu Waldorfpedagoogika Seminari esindajad.
EVWÜ eesmärgik
Ühenduse eesmärk on waldorfpedagoogiliste asutuste vahelise koostöö korraldamine, waldorfpedagoogika laiem tutvustamine ja edasiarendamine. Waldorfpedagoogilise töö toetamiseks ja süvendamiseks tegutseb ühenduse juures Tartu Waldorfpedagoogika Seminar.
EVWÜ liikmed
2022. aastal kuuluvad ühendusse 16 seltsi, kes on 11 kooli (sh. kaks ravipedagoogilist kooli) ja 12 lasteaia pidajad: MTÜ Tartu Vaba Waldorkooli Selts, MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Tuulemaa, MTÜ Rakvere Vabakooli Selts, MTÜ Haridus- ja Kultuuriselts Läte, MTÜ Viljandi Vaba Waldorfkooli Ühing, MTÜ Herbert Hahni Selts, MTÜ Rosma Haridusselts, MTÜ Aruküla Vabakooli Selts, MTÜ Tartu Maarja Kool, MTÜ Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu, MTÜ Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing, MTÜ Ilmapuu Waldorflasteaed, MTÜ Meelespea Waldorflasteaed, MTÜ Meie Mängurühm, MTÜ Terve Pere Selts ja SA Werrone.
EVWÜ juhatuse liikmed
Liisa Maasik, Olev Ojap, Paul Priks, Karmen Püü, Kristina Rosin, Meelis Sügis ja Külli Volmer.
EVWÜ koordinaator on Liivi Luhtaru-Paabo, kontakt waldorfyhendus@gmail.com
Waldorfpedagoogika
on Rudolf Steineri (1861–1925) välja töötatud õpetamis- ja kasvatusmeetod, mis põhineb antroposoofilisel inimesetunnetusel, laiemas mõttes antroposoofilisel vaimuteadusel. Waldorfpedagoogika siht on võimaldada lapse ainuomase individuaalsuse avaldumist ja arengut.
Esimene waldorfkool rajati 1919. a Rudolf Steineri ja Emil Molti (1876–1936) ühisel ettevõtmisel. Emil Molt oli tollase Waldorf-Astoria sigaretivabriku direktor ja omanik, kes soovis luua kooli oma töötajate lastele. Kool saigi nime vabriku järgi – Stuttgarti Vaba Waldorfkool. Kooli rajamise juures ja üheks esimeseks õpetajaks oli Pärnus sündinud Herbert Hahn (1890 – 1970).
Kooli asutamisele eelnesid Rudolf Steineri peetud kursused inimeseõpetuse, metoodika-didaktika ja muude pedagoogiliste küsimuste teemadel. Hiljem järgnesid täiendavad loengud Saksamaal, Šveitsis, Austrias, Hollandis ja Inglismaal. Steiner nõustas ja koolitas uue kooli õpetajaskonda kuni oma elu lõpuni 1925. aastal.
Waldorfkoolis hakati rakendama tolle aja kohta väga uuenduslikke põhimõtteid, nagu laste koosõpetamine sõltumata nende sotsiaalsest päritolust, andekusest ja tulevasest erialavalikust; segaklassid, istumajätmise vältimine, numbrilise hindamise asendamise iseloomustusega, käsitöö ja kunsti suurem osakaal, perioodõpe, loovust arendav kujundlik õpetamisviis jm, millest paljud on muutunud tänapäeval üldlevinud pedagoogika lahutamatuks osaks. Waldorfkooli eripära oli ja on ka õpetajate ja lastevanemate omavaheline tihedam suhtlus ja koostöö.
Järgnevatel aastatel rajati uusi waldorfkoole nii Saksamaal kui mujal riikides, 1928. aastal tegutsesid waldorfkoolid Baselis, Budapestis, Londonis, Lissabonis ja New Yorkis. Natsionaalsotsialistlik aeg Saksamaal tõi kaasa waldorfkoolide järk-järgulise sulgemise, Teise maailmasõja järel avati Saksamaal koolid uuesti. 1970. aastatel kasvas waldorfkoolide arv nii Saksamaal kui mujal hüppeliselt, alates 1990. aastatest hakati waldorfkoole rajama ka Ida-Euroopas.
Kogu maailmas oli 2020. aastal 1092 waldorfkooli 64 riigis ja 1857 waldorflasteaeda 73 riigis.
Eesti waldorfkoolide ajalugu
1988. aasta sügisel taasasutati Eesti Antroposoofiline Selts (EAS), mille üheks eesmärgiks sai ka avalike loengute korraldamine. 1989. aasta kevadel tuli EAS-i kutsel Tallinna Pedagoogikaülikooli täiendkoolituse raames loengusarja pidama Freddy Heimsch – Soomes tegutsev ravipedagoog, Lahti Steinerkooli üks asutajatest. Enne Eesti iseseisvumist oli tema esimene, kes pidas siin avaliku loengutsükli lapse arenguetappide ja waldorfpedagoogika põhialustest.
1989. a suvel korraldas EAS Tallinna Vanalinna Muusikamajas ja Pedagoogikaülikooli aulas õpetajatele, tudengitele kohtumise pr Margaret Meyercort´iga, staažika waldorfpedagoogiga Inglismaalt. Huvi oli suur, loengud läksid täismajale. Pärast loenguid toimusid aktiivsed arutelud.
Aeg uue kooli tekkimiseks oli küps. Oli hulk lapsevanemaid, kes olid avatud uuele. Tartus lõid suurpered isegi Tartu Pereliidu, eesmärgiga teadvustada ühiskonnale, et lapsed ei takista täiskasvanute elu, vaid vastupidi – meie lapsed panevad meid olukorda, kus me hindame ümber ajalisi ja ajatuid väärtusi, kasvatades eelkõige iseennast ja luues parima võimaliku keskkonna nende kasvamiseks. Waldorfkoolid sündisid lastevanemate initsiatiivist.
Tartus, Tallinnas, Rakveres ja Põlvas algasid ettevalmistused waldorfpedagoogikal põhineva kooli rajamiseks. Vaja oli leida ruumid, õpetajad. Lapsevanemad moodustasid asjaajamise hõlbustamiseks seltsid, mille ülesandeks sai kooli loomine, waldorfpedagoogika põhimõtete tutvustamine.
1. septembril 1990 alustas õppetööd 3 waldorfkooli: Tartus, Põlva vallas Rosma külas ja Tallinnas Nõmmel. 1991. a alustas waldorfkool Rakveres, 1992. a Arukülas ning 1993. a Viljandis. Tänaseks on waldorfkoolina tegevuse lõpetanud Tallinnas (Nõmmel) ja Rakveres alustanud koolid, mis 1990. aastate lõpust jätkasid riiklikku õppekava järgivate erakoolidena.
2001. aastast on Tallinnas taas waldorfkool, Tallinna Vaba Waldorfkool. 7 aastat hiljem, 2008 avas 1. klassi Erakool Läte, mis alates 2016. aastast on Waldorfkool Läte. Rakvere Waldorfkool alustas 2011. a sügisel nime all Rakvere Vanalinna Kool. 2013. a sügisel alustas Herbert Hahni kool, mille nimi on aastast 2017 Pärnu Waldorfkool.
Eestis tegutseb 2 erivajadustega õpilaste waldofkooli. Tartu Maarja Kool, mis on ainuke munitsipaalomandis waldorfkool, alustas tegevust 1994. a, Hilariuse kool Tallinnas alustas 2006. aastal.
2021/2022 õppeaastal õpib Eesti waldorfkoolides 1595 õpilast.