EESTI WALDORFLASTEAEDADE TUNNUSED
2018
Eesti waldorflasteasutuste kriteeriumid kasutatakse asutuse eneseanalüüsiks ja uute waldorflasteaede
ja -hoidude, mängurühmade tunnustamiseks Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse
(EVWÜ) poolt. Iga lasteasutuse areng väljendub püüdluses järgnevate kriteeriumide poole.
Ühenduses olek
Lasteasutus on Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühenduse liige ja esindaja osaleb
ühenduse koosolekutel. Lasteasutus on kontaktis olemasolevate waldorflasteaedadega. Osaletakse
ühistel täiendõppe koolitustel Eestis ja maailmas. Ühenduses olek võib väljenduda alustavate või
abivajavate lasteasutuste abistamises või partnerluses waldorflasteaedadega teistes riikides.
Lasteasutuse identiteet
Iga lasteasutus on ainulaadne. See tuleneb tekkimisloost, kohast ja ümbrusest, asutajatest
lapsevanematest ja õpetajatest.
Töös rakendatakse Rudolf Steineri algatatud kasvatuskunsti, mis on tajutav rühmaruumides ja
kolleegidevahelises koostöös. See on pedagoogika, mis lähtub R. Steineri inimeseõpetusest.
Ülalkirjeldatut täiendab sisemine mõtestatus, mida võib tajuda kolleegide puhul üksikult ja kolleegide
kogukonnas tervikuna. Oluline on püüdlus enesekasvatuseks. Lisaks rõõmule elukutsest on
pedagoogika põhialusena tajutav püüdlus inimtunnetuse poole. See loob igale lasteasutusele omase
meeleolu.
Lasteaia õppetöö kujundamine
1.Lasteasutuses
1.Lasteasutuses on liitrühmad.
2. Kasvatajad (õpetajad) on võimalusel ühe rühma laste saatjad läbilasteaia-aastate.
3. Töö aluseks on waldorpedagoogika põhimõtetele tuginev õppekava.
4. Rütmiline elukorraldus: päeva-, nädalakava, kuu ja aastarütm, pühade tähistamine.
5. Lasteasutuses järgitakse keskkonda ja rühmaruumide sisustamist, lähtudes lihtsuse, naturaalsuse ja
loodusläheduse printsiibist.
6. Lasteaias toimub kaudne õppimine ilma akadeemiliste õppe-eesmärkideta.
Kasvatajad (õpetajad)
1. Iga kolleeg on kaasvastutav terve lasteasutuse eest.
2. Toimuvad regulaarsed pedagoogilised kolleegiumi koosolekud.
3. Kasvatajatel on waldorfpedagoogiline väljaõpe või vähemalt ühel kasvatajal rühmas on läbitud 320t
waldorfpedagoogiline täiendõppe kursus.
4. Kasvataja vastutab oma töö ja enesearengu eest, töö aluseks on R.Steineri inimeseõpetus.
5. Kasvatajad täiendavad end pidevalt waldorfpedagoogika alal.
Koostöö ja juhtimine
Waldorflasteasutuste juhtimine toimub kollegiaalsete põhimõtete kohaselt. Koostöö toimub inimlikkuse
ja inimväärikuse printsiibil. Asutuse juhtimise kõikides protsessides – nii sisemistes kui ka välistes –
püüeldakse läbipaistvuse ja mõistetavuse poole, otsused võetakse vastu kollegiaalselt. Siin võib
arendada olulisi koostöö vorme kasvatajate ja lapsevanemate ning teiste huvitatud osapoolte vahel.
Koostöö kasvatajate ja vanemate vahel (vanemate koosolekud, arenguvestlused, nõustamised, arutelud
laste üle) vajavad kasvatajapoolset pedagoogilist panust ja kompententsust.
Lisa
Steiner/Waldorfpedagoogika väikelastele – olulised tunnused, mai 2014 IASWECE: International
Association for Steiner/Waldorf Early Childhood EducationRundbrief / Weihnachten 2014, Nr.53
Iga üksiku lapse ja kogu inimkonna tulevane areng sõltub lapse tervist edendavatest kogemustest
esimesel seitsmel eluaastal. Armastava soojuse ja juhatuse atmosfäär, mis loob rõõmu, imestust ja
aukartust, toetab seda tervet arengut. Töös väikelapsega on olulisimaks aspektiks kasvataja sisemine
hoiak, olles eeskujuks lapselikule matkimisele. Seetõttu nõuab see töö pidevat uurimise ja
enesekasvatuse protsessi, mis sisaldab antroposoofia õpinguid, meditatiivset praktikat ning kunstilisi ja
praktilisi tegevusi.
Waldorflasteaedades, väikelastehoidudes, lapsevanemate-laste-gruppides ja teistes asutustes rajatakse
alused lapse hilisemaks õppimiseks ja kehaliseks terviseks, elukestvaks sotsiaalseks, emotsionaalseks,
intellektuaalseks ja vaimseks kasvuks.
See pedagoogika põhineb arusaamal inimisiksuse arengust, pakub kaitset lapse väärikusele ja austab
seda. See sisaldab lapse arenemist sünnieelsest ajast kuni seitsmenda eluaastani, omistades erilist
tähtsust käima, rääkima ja mõtlema õppimisele esimesel kolmel eluaastal.
Kõik tegevused lähtuvad vanusespetsiifilistest arenguvajadustest, st pigem tahtele orienteeritud areng
esimesel kolmel eluaastal, sealt edasi fantaasiarikas mäng ja lõpuks kasvav kognitiivne aktiivsus kuni
koolieani.
Pedagoogilised suunised
Waldorfpedagoogika asutused erinevad geograafia ja kultuuri poolest, grupi suuruse, vanuselise
koosluse ja töö individuaalse kujundamise poolest. Võttes eelduseks neid erinevusi, järgivad nad
alljärgnevaid ühiseid põhimõtteid:
Armastusega täidetud huvi ja aktsepteerimine iga üksiku lapse suhtes on iseenesestmõistetav.
Vaba, juhendamata mäng lihtsate mängumaterjalidega on varajase lapsepõlve oluline osa. Väikelaste
jaoks on see sobivaks töövormiks, võimaldades neile mõtestatud arusaamist oma elamustest.
Väikelapsed õpivad matkimise, meeltekogemuste rohkuse ja liikumise abil. Nad tahavad oma füüsilist
ja sotsiaalset ümbrust aktiivselt uurida. See keskkond sisaldab piiri, struktuuri ja kaitset, kuid samuti
võimalusi väljakutseteks ja riskideks.
Tegelikud, reaalsed kogemused virtuaalsete muljete asemel aitavad lapsel leida tervet suhet maailmaga.
Kunstilised tegevused nagu muinasjuttude jutustamine, muusika, joonistamine ja maalimine,
voolimine, rütmilised mängud ja eurütmia toetavad fantaasia ja loovuse tervet arengut.
Mõtestatud praktiline töö nagu toidu valmistamine, küpsetamine, aiatöö ning käelised tegevused
pakuvad võimalust inimlike võimete arendamiseks. Seejuures on raskuspunkt pigem eluprotsessidel kui
õpitulemustel.
Päeva, nädala ja aasta ülevaatlik rütmiline kujundamine pakub kindlust ning elu seoste ja terviklikkuse
tunnetust. Aastaajaga seotud ja teisi kultuurilisi pühasid tähistatakse vastavalt konkreetsele kultuurile.
On kindlaks tehtud, et lapse terve areng toimub kõige paremini kogukonnas, kus lapsevanemate,
pedagoogide ja laste vahel valitsevad head sotsiaalsed suhted. Me tahame luua selliseid teadlikult ja
harmooniliselt koos töötavaid kogukondi lapsehoiu keskkonnana ning näeme seda kui panust
ülemaailmse kultuuriimpulsi edendamiseks.