IAO suvekoolituse kutse kõikidele Baltikumi waldorfõpetajatele,
12. - 15. augustil 2024 Tallinnas
On rõõm teatada, et seekordne IAO Baltikumi koolituskursus waldorfõpetajatele toimub Tallinna Vabas Waldorfkoolis.
Õppejõud: Florian Osswald Dornachist
Teema: "Vaatlused õppeplaani tähendusest"
Kutsume osalema kolleege lasteaiast kuni ülaastmeni, sest Florian Osswald avab oma teema nõnda:
Õppetöö lähtub alati terviklikust inimesest, keda me kohtame ühel kindlal biograafilisel hetkel. Õpetus kujuneb igas aines spiraalselt seotuna lasteaiast kuni ülaastme lõpuklassini.
Kunstilised kursused:
Catherine Bryden - klounaad (ENG);
Karmen Linnamägi – muusika (ENG),
Enelin Pruul, Johanna Schad - eurütmia (DE, ENG);
Liga Struberga – improvisation (ENG);
Siiri Veensalu – kõnekujundus (RU, ENG)
IAO Baltikumi suvekursuse korralduslik informatsioon
Toimumisaeg: 12. - 15. august 2024
Toimumiskoht: Tallinna Vaba Waldorfkool, Tuulemaa 12, Tallinn
Kontaktisikud:
Liivi Luhtaru-Paabo, +372 509 2193; liiviluhtaru@gmail.com
Marika Nurmsalu, +372 506 9616, akiram21@gmail.com
Päevakava:
9.00 – 10.00 Loeng – Florian Osswald
10.00 – 10.30 vaheaeg
10.30 – 11.30 Loeng – Florian Osswald
11.30 – 11.45 vaheaeg
11.45 – 12.45 kustilised töögrupid
12.45 – 14.00 lõunapaus
14.00 – 15.00 loeng – Florian Osswald
15.00 – 15.30 vaheaeg
15.30 – 16.30 kunstilised töögrupid
16.30 – 16.45 vaheaeg
16.45 – 17.45 loeng – Florian Osswald
12. augustil on algusaeg kell 10.30.
Palume oma asavõtt kursusest registreerida alloleval aadressil:
https://forms.gle/ZMaTKLCuXNwSK3F67 hiljemalt 15.juuliks 2024
Lõunasööki pakutakse koolimajas ja see maksab koos kohvipausidega osavõtjale päev 10 eurot.
Lõunasöögiks on taimetoit. Palun märkige oma erisoovid registreerumislehel.
Koolitustasu on 50.- eurot osalejale ja palume see maksta kohapeal sularahas.
NB! Koolimajas ööbida soovijatel palume endal kaasa võtta nii madratsid kui magamiskotid.
Eurütmias osalejatel kindlasti kaasa eurütmiasussid!
Kursuse alapealkiri on „Õppekava tähenduse vaatlus matemaatika näitel“
Florian Osswald avab oma kursuse sisu järgnevalt:
„Üldise inimeseõpetuse“ uurimine annab võimaluse tundma õppida iseennast ja inimest üldiselt. Inimene on õpetajatöö põhiteema. Õppetöö lähtub alati terviklikust inimesest, kellega me oma töös kohtume ühel kindlal biograafilisel hetkel – see tähendab kas väikelapseeas, lapsena või noorukina. Õppeplaan annab ette kindla raamistiku, mille põhjal me orienteerume, mille abil õpime arvestama tõeliste tõsiasjade ja lapse tegeliku arenguga. Seeläbi on pedagoogika kunst, käsitöö ja teadus. Me peame erinevad faktorid ja elemendid kunstiliselt kokku sobitama koherentseks tervikuks. Me peame valdama oma pedagoogilist oskustööd, selleks et õpilaste erinevaid oskusi ja vajadusi tasakaalustada. Näiteks seeläbi, et me diferentseerime ülesandeid, mida õpilastele anname, diferentseerime toe ja abi ulatust erinevatele gruppidele ning üksikutele õpilastele. Vastasel juhul ei oleks integratsioon võimalik. Ja loomulikult peame me mõistma, mida me teeme. Õppeplaan on peenekoeline struktuur, mida me peame waldorfõpetajatena mõttekaks. Seda tuleb rakendada peenhäälestatud viisil, mis vastab tegelikule olukorrale. See ei ole lihtsalt plaan, mida igas olukorras samamoodi järgida. Õppeplaan ise on õppetükk üldiste ja ainealaste teemade kujundamiseks. Me õpime selle najal kuidas näiteks ajaloo-, keele- või matemaatikaõpetus kujundavad lapsi või noori nende biograafilise arengu vältel. Niisiis ei ole teemaks mitte ainult õppekava sisu, vaid ka küsimused kuidas üks sisuaspekt järgmisse üle läheb ja kuidas õppesisud ainete üleselt vastastikku üksteist toetavad ja täiendavad. Proovime haarata õppekava tervikuna ja sellest lähtuvalt üles ehitada üksikud konkreetsed õppesisud. Seejuures ei tohi aga unustada, et esimene eluperiood kujundab mitmes plaanis õpieeldused koolipärasteks õppetegevusteks. Seetõttu on põhjapaneva tähtsusega, et esimesel seitsmeaastakul nende õpieeldustega teadlikult tööd tehakse. Viimasel ajal on laialt teadvustatud, et paljude laste puhul on need oskused ümbritseva elukeskkonna tõttu märgatavalt vähem arenenud. Nii nagu lasteaiaõpetaja huvitub oma õpilaste edasisest arengust, kehtib see ka järgnevate aastate jooksul alg-, põhi- ja keskkoolis. Kust lapsed meieni jõuavad ja kuhu nad edasi lähevad, on keskne küsimus kollegiaalses koostöös.