Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus

Ooatme  huvilisi osalema üldise inimeseõpetuse süvendatud uurimise töögruppi. Aluseks on  Rudolf Steineri  raamat "Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus"  

Rühma veavad Meelis Sügis ja Mati Valgepea. Uurimusliku kallakuga töögrupp saab kokku eeldatavalt Tartu Waldorfgümnaasiumis, kui osalejaid on mõnest teisest piirkonnast rohkem, kui Tartust, saame kokkusaamise kohta muuta.  Töörühmas osalemiseks  on vajalik eelregistreerimine SIIN

Kohtumiste kuupäevad on

  • 8. september 2018,
  • 6. oktoober 2018,
  • 3. november 2018,
  • 12. jaanuar 2019,
  • 2. veebruar 2019,
  • 2. märts 2019,
  • 6. aprill 2019.  

Rudolf Steineri sõnavõtt kursuse eelõhtul Stuttgart, 20.august 1919 

Täna õhtul peab ütlema ainult midagi eelkäivat. Waldorfkool peab olema tõeline kultuuritegu, et jõuda meie kaasaja vaimuelu uuendamiseni. Me peame arvestama muundumisega kõigis asjades; kogu sotsiaalne liikumine taandub ju lõpuks vaimsele (sotsiaalne liikumine on lõpuks vaimsele tagasi paisatud), ja kooliküsimus on kaasaaja suurte põletavate küsimuste üks alaliige. Waldorfkooli võimalust tuleb sealjuures kasutada, et mõjuda koolisüsteemis reformivalt, revolutsiooniliselt. Selle kultuuriteo õnnestumine on antud teie kätesse. Palju on sellega teie kätesse antud, et eeskuju näidates kaasa toimida. 

Selle teo õnnestumisest sõltub palju. Waldorfkool saab olema antroposoofilise maailmasuundumuse läbilöögijõu praktiliseks tõendiks. Ta saab olema ühtluskool selles mõttes, et pöörab lõpuks tähelepanu sellele, kuidas kasvatada ja õpetada nii,  nagu seda nõuab inimene, kuidas seda nõuab inimese tervikolemus. Selle eesmärgi teenistusse peame me kõik seadma.

Aga meil on tarvis ka kompromisse teha. Kompromissid on hädavajalikud, sest me pole veel nii kaugel, et sooritada üht tõeliselt vaba tegu. Halbu õppeeesmärke, halbu lõppeesmärke kirjutab meile ette riik. Need eesmärgid on halvimad, aga nende üle ollakse äärmiselt uhked. Poliitika, poliitiline tegevus hakkab siitpeale seeläbi väljenduma, et käsitleb inimesi šabloonselt, et ta palju enam kui varem püüab inimesi šabloonidesse mahutada. Inimesi käsitletakse kui asju, keda tuleb traatidest tõmmata, ja ollakse uhked, et see tähendavat suurimat edusammu. Kasvatusasutused korraldatakse ebakohaselt ja võimalikult üleolevalt. Üks näide ja eellugu on vene bolševistlike koolide konstruktsioon, mis on tõeliseks matusepaigaks tõelisele haridusele. Me läheme vastu karmile võitlusele ja peame ometi selle kultuuriteo tegema.

Sealjuures tuleb kooskõlla viia kaks vastuolulist jõudu. Ühest küljest peame me teadma, mis on meie ideaalid, ja peame ometi olema paindlikud, et kohanduda sellega, mis on meie ideaalidest kaugel. Kuidas need kaks jõudu kooskõlla viia, saab olema raske teist igaühele. See on ainult siis saavutatav, kui igaüks oma isiksuse täielikult rakendab. Igaüks peab algusest peale oma isiksuse täielikult rakendama. Seetõttu ei korralda me kooli mitte valitsuspäraselt, vaid halduslikult ja juhime seda vabariiklikult.

Tõelises õpetaja-vabariigis pole meie seljataga padjad, korraldused, mis tulevad rektoraadist, vaid me peame (endis kandma) seda, mis annab meile võimaluse, mis annab igaühele meist täisvastutuse selle eest, mida me teeme. Igaüks peab olema täielikult vastutav. Rektoraatjuhtimise asendus luuakse seeläbi, et me korraldame selle ettevalmistuskursuse ja omandame siin töötades selle, mis kooli ühtseks muudab. Me peame ühtsuse kätte töötama selle kursusega, kui me tõesti tõsiselt töötame